Shokolaadikook chilli ja kaneeliga

Kui me paar nädalat tagasi sellises kohas, nagu ‘Köök’ Karini ja Sulevi juubelisünnipäeval käisime, siis oli rõõm koka käe all veidi abiks olla ilma jahuta shokolaadikoogi tegemisel. Selle koogi sees oli kümme muna ja lisamaitseks aniis. Lõpptulemus oli mulle üllatavalt mahlane, väga shokolaadine ning viimaseks lihviks oli koka poolt lisatud Calvadosega maitsestatud vahukoor. Lõpptulemus oli tõesti hea.

Kodus lehitsesin läbi oma riiulis olevad kookide raamatud, kuid sellist shokolaadikooki ei leidnud.  Lõpuks leidsin ühe retsepti Mari-Liis Iloveri blogist, mis tundus piltide ja koostisosade järgi ligilähedane sellele, mida Tim Bramichi köögis saime maitsta. Ja täpselt nii oligi! Kook tuli küll õhem (10 muna asemel on koogis 5 muna), kuid sama hea ja aniisi asemel chillit kasutada sobis samuti väga hästi. Igatahes väga rahul olen 🙂

L1020188

 

Koogi saab valmis niimoodi:

Vaja läheb:

200 g šokolaadi (kasutasin 2 tahvlit Lindti 70% kakaosisaldusega shokolaadi )
125 g võid
5 muna
näpuotsaga soola
125 g pruuni roosuhkrut (või tumedat/heledat muscovado suhkrut)
2 tl kaneeli
2 tl vanillisuhkrut
0,5-1 tl tšillipulbrit
kaunistamiseks tuhksuhkrut, tšilliniite (soovi korral). Serveerimiseks vahukoort  ja vaarikaid

Pane ahi 180 kraadi peale sooja. Aseta 20 cm lahtikäiva vormi põhja küpsetuspaber, määri servad võiga. Tükelda või ja šokolaad veevannile. Sulata madalal kuumusel. Lase veidi jahtuda.
Eralda munavalged kollastest. Vahusta munavalged näpuotsatäie soolaga tugevaks vahuks. Vahusta munakollased suhkruga heledaks kohevaks vahuks. Lisa munakollasevahule kaneel, vanillisuhkur ja tšillipulber. Lisa esialgu vähem tšillipulbrit, saad hiljem tainast maitstes seda vajadusel lisada. Sega hulka šokolaadi-võisegu. Maitse nüüd tainast ja kui soovid tugevamat tšillimaitset, lisa tšillipulbrit. Sega lõpuks õrnalt tainast alt üles tõstes hulka munavalgevaht. Lisa esialgu veerand munavalgevahust ja sega tainas läbi veidi vedelamaks. Seejärel sega õrnalt hulka ka ülejäänud munavalgevaht.
Vala tainas vormi. Küpseta 180 kraadi juures 30 minutit. Lase koogil täielikult jahtuda. Kaunista tuhksuhkru ja tšilliniitidega.

Jaanisekeldused 2016

Selle aasta Jaaniõhtu tõotas kõike ilusat – oli oodata ilusat sooja ilma ja Kaigu talu oli külalisteootuses hubane ja õdus. Enam-vähem olin jõudnud ka kõik aknalauad ja nurgad tolmuimejaga üle käia ning magamiskohad ette valmistada. Shokolaadikook sai ka eelmisel õhtul ahju ja õnnestus hästi. Kala oli soolas ja külmkapp head-paremat täis. Nii et neljapäeva hommikul ärkasin tundega, et kõik on kontrolli all. Päris nii aga ikka ei läinud ja sain päris hea õppetunni. Hommikul ei olnud veel häda midagi, võtsin kohe rabarberikoogi ja kohupiima-rullbiskviidi ette ja teadsin, et Karin teeb veel ühe kohupiimakoogi ja kartulisalatit. Kell tiksus vaikselt kolmeni ja väikese pausi kiires päevakavas tekitasid ootamatud külalised. Mulle meeldib Kaigul võõrustada ja ilusa ilmaga on mõnus õuetoa terrassil istuda ja kohvitada-jutustada. Tundsin isegi, et väike aja mahavõtmine oli hea – jalad said puhata ja väga ei muretsenud õhtusöögi pärast. Külaliste lahkudes tekkis aga must pilv pea kohale – olin õhtu menüüd planeerides ikka väga oma võimekust üle hinnanud ja minu planeerimatus lõppes sellega, et suur osa kirjapandud menüüst jäi ikka tegemata – ei jõudnud ma tomatisalsa ega kodujuustukastme segamiseni, parmesaniga lillkapsavorm ja aasiapärased suhkruherned jäid samuti tegemata ning tagatipuks veel juba valmis tehtud seened valge veini kastmes ununesid kööki ja meenutasid ennast kell pool kaks öösel täpselt enne magamaminekut. Lisaks sai Hubert kätte ühe eelmisel päeval Kuressaarest ostetud Ciabatta-paki, nii et lõhe kõrvale mõeldud krõbe ahjusai lõppes enne kui külaliste isu.

Tegelikult ka see, mis tehtud sai, õnnestus tänu Karini ja tema ema suurele abile, kes aitasid koristada, lõikuda ja nõusid edasi-tagasi toimetada. Lisaks see äärmiselt positiivne-motiveeriv olemine, lihtsalt superarmsad olid nad!

Nüüd aga õppetunnist – esiteks planeerisin ma Jaaniõhtuks täiesti uutmoodi menüü. Kui tavaliselt on laual toite, mida olen saanud eelmisel päeval ette valmistada (a’la kasuka salat), siis seekord nõudis menüü suures osas vahetult enne toimetamist. Samas oleks saanud palju ka hommikupoole ära teha – porgandid ja kartulid lõigata ja külma vette ootele panna, samuti oleks saanud ette valmistada lillkapsad, herned puhastada ja kõik pliidi äärde valmis sättida. Liha oleks saanud samuti juba varem tükeldada ja tegelikult ka eelmisel päeval grillil testida. Seda tehes oleks hulga aega kokku hoidnud ja kindlasti varem kui kell 11 õhtul sooja toidu söömiseni jõudnud. No ja kell oli vist juba 12 läbi kui koogivalikuni jõudsime. Millest on väga kahju, sest kes siis ikka keset ööd nii väga tahab kooki süüa ja meeste maitsemeel oli selleks ajaks vist ka juba unustusehõlma vajunud 🙂

Oh, lõppude lõpuks oli aga ikka tore Jaaniõhtu ja ma loodan, et minu külalised minu desperate olemise andeks annavad. Järgmisel korral pole siis ehk enda kogemustest saadud tarkuseterad ununenud 🙂

Jaan_maasikad

 

Jaan_laud_enne_külalisi

Jaan-seltskond_2016

 

Besee ja kondenspiimaga rabarberikook

On juuni algus ja rabarberid vohavad kasvada. Lehed on nii suured, et võtavad enda alla kogu ülejäänud köögiviljakasti. Kahju neid lihtsalt harvendada ja komposti visata, eriti kui ühe rabarberikoogi katsetus juba tükk aega peas olnud.

See kondenspiima ja beseekattega versioon jäi silma kellegi postitusest FB-s, kuid saan aru, et retsept pärineb algselt Tuuli Mattiiseni köögist. Retsepti lugedes kujutasin ette, kui hästi sobib rabarberi hapukus magusa beseekattega ja muretaignapõhjaga. Lisaks veel kondenspiim, mille nostalgia ulatub lapsepõlve. Ei olegi ühtegi kooki kondenspiimaga varem teinud.

Selle rabarberikoogi tegemine on üsna nüansirikas, nii et mitte just kõige sobivam variant tööpäeva õhtuks. Samas nädalavahetuseks just paras – hommikul saab taigna ette valmistada, külma panna ja koogivormi valmis suruda. Enne lõunat on paras rabarberid tükeldada ja põhi eelküpsetada. Täidise jaoks kulub ahjus pool tundi ja siis veel beseekattele ca 10 minutit. Nii jõuab kook parajalt pealelõuna-kohvi jaoks jahtuda ja on nautimiseks valmis.


Põhi:

200 gr jahu
120 gr külma võid
1 dl suhkrut
1 munakollane
1/2 tl soola
1 sl jääkülma vett

Sega sool, suhkur ja jahu. Lisa külm või ja haki kas suure noaga või ka näiteks juustunoa (vm suure lõikepinnaga labidataolise tööriista) abil läbi, kuni tekib purutaoline mass. Aitab ka lõiketeradega köögikombain. Sega munakollane külma veega kergelt vahule. Vala munasegu jahusse ja sega kiirelt läbi, et tekiks tainas. Suru tainas palliks, pane kilesse ja külmkappi, kus ta peaks vähemalt 30 minutiks kuni tunniks jääma.

Võta tainas külmast, suru 26 cm diameetriga lahtikäiva koogivormi põhjale ja äärtele ning küpseta 200 kraadi juures ca 7-10 minutit, kuni taina pind on kuivaks tõmbunud. Alanda täidise küpsetamise jaoks kuumus 180 kraadile.

Täidis:

500 gr rabarberit
200-250 ml magusat kondenspiima
3 munakollast

Vispelda munakollased kondenspiimaga segamini, lisa tükeldatud rabarber  ning vala eelküpsetatud põhjale. Küpseta 180 kraadi juures 30-35 minutit. Lase veidi jahtuda.

Besee:

4 munavalget
1,5 dl suhkrut
sidrunimahla (soovi korral)

Vahusta munavalged sidrunimahlaga. Lisa lõpupoole osade kaupa ka suhkur. Vahusta kuni tugeva teravatipulise vahu tekkimiseni. Laota munavalgekiht rabarberikihile ning küpseta 180 kraadi juures, kuni vahu tipud on kergelt pruunikad (7-10 minutit).