Seyschellid, märts 2015

 

Lõpuks ometi. Meie nädalane puhkus on alanud. Puhkus, mille planeerisime ja broneerisime juba jaanuari keskel, Kata kolmas veerand oli alles alanud, nagu ka minu aastaaruannete trall. Radissoni tehing oli samuti veel kahe nädala taga. Kaks viimast nädalat on kulunud veebruari kokkuvõtetele, nii et napilt jõudsin kõik vajaliku tehtud. Kaks tundi jäi aega isegi üle, mille jooksul scrollisin meeleheitlikult oma tegemata tööde listi läbi – äkki ikka olen midagi unustanud.

Istume lennukis ja lendame Amsterdami poole. Kell on pool kaheksa õhtul ja Amsterdamis paar tundi ooteaega ees enne lendu Dubaisse. Dubais on kahe lennu vahel ainult tund, nii et tuleb pöialt hoida, et Amsterdamist lend ikka plaanipäraselt väljuks. Kui kõik läheb hästi, jõuame homme pool kaks Mahe saarele.

***

Paradiisisaarel kohal. Imeilus, soe, mõnusalt niiske, linnulaul, suured nahkhiired lendavad üle taevalaotuse. Four Seasons’i Villas ootas meid shampus, kook ja puuviljad. Ainuke asi, milles puudust tunneme, on meie kohver – see kahjuks koos meiega kohale ei jõudnud. Väga-väga loodan, et põhjuseks oli liiga väike ajavaru kahe lennu vahel Dubais ja meie kohver tuleb koos järgmise lennuga homme hommikul.

Panoraamvaade meie rõdult

Panoraamvaade meie terrassilt

 

Meie tuba

Meie tuba

Kata selfie meie vannitoas :)

Kata selfie meie vannitoas 🙂

Saabumise shampus

Saabumise shampus

 

 

Hommikusöök

Ühe imeilusa puhkusepäeva taiusliku alguse tagab imehea hommikusöök. Just selline ootas meid täna. Mulle meeldis ka, et teenindus ei olnud liiga ametlikult ilus, vaid monusalt relax. Värvilised kohvitassid selle juures tekitasid hea koduse tunde. No ja KÕIK oli valikus olemas – kuus erinevat varsket mahla, omlett just selliste lisanditega, nagu soovid, jogurtid, croissanted, pisikeses quiched, juustud, ahjutomatid, raakimata suurest valikust eksootilistest puuviljadest, mille koiki nimesid ma isegi ei tea.

 

Puuvilja - ja värskelt pressitud mahlade valik

Puuvilja – ja värskelt pressitud mahlade valik

Meie teine hommik :)

Meie teine hommik 🙂

Sellised värvilised linnukesed lõbustasid meid hommikuti söögilauas :)

Sellised värvilised linnukesed lõbustasid meid hommikuti söögilauas 🙂

Terve rida aasiapäraseid hommikusööke. Dim-sum nämm :)

Terve rida aasiapäraseid hommikusööke. Dim-sum nämm 🙂

 

 

Spa

Täna võtsime naudingutelt viimast ja lasime ennast Spa’s hellitada. Raivo ei kartnud väänamist ja valu ja julges Tai massaazi kasuks otsustada. Katarina lasi juustele kookoseõli hooldust teha ja mina proovisin Kundalini seljamassaazi. Kuigi ma palju ei tea ei tsakratest ega energialiikumise parandamisest, siis tunne oli, et just seda see massaaz tegi. Liigutas miskit, mis juba jupp aega kuskile kadunud oli. Ja see lõhn massaaziõlil.. lihtsalt luksuslik. Ei mingit rohu ega tee lõhna, vaid puhas troopiline lill 🙂 Ainuke valu, mis kogu selle spaatamisega kaasnes, oli hind. Ja see hind oli veel spaamenüü odavamast otsast.

Jalavann

The Beach

Ma olin täesti veendunud, et olles näinud Koh Samui ja Malediivide ilusaid randu, ei suuda Seychellid mind üllatada. Aga mul ei olnud õigus. Siinne rannajoon on pikk ja valget pehmet liiva jagub piisavalt, et mitte tunda ennast surutuna kõikide teiste külastajate vahele. Rohelus selle ümber ja ajaga ümaraks uhutud kaljud annavad kõigele veidi dramaatilise näo.

Ookean on soe, sama soe kui õhk. Ja lained. Suured, kuid mitte hiiglaslikud. Katarina naudib lainetes möllamist täiega, küll lauaga ja ilma. Ja mina lasen lihtsalt ennast soolases vees kanda, enda pinnalhoidmiseks just midagi suurt tegema ei pea 🙂

beach3

Kata ja Raivo mänguseisu peale mõtlemas. Malemängu võtsime päris mitu korda ette :)

Kata ja Raivo mänguseisu peale mõtlemas. Malemängu võtsime päris mitu korda ette 🙂

Chill 🙂

 

Lõuna

Kuigi otseselt kõht lõunaks ei minul ega Raivol tühjaks ei läinud, siis pakkusin näljasele Katarinale pizza Margarita söömisel ikka seltsi ja valisin endale kas mõne salati või siis carpaccio. Tuunikala ja punast riff-ahvenat kordamööda, njamm, njamm 🙂 No ja vaade meie lõunasöögilauast oli ka ni chill,  et vahelduseks oli hea seal istuda 🙂

 

Vaade lõunarestoranist

 

Tuunikalacarpaccio

Punase riff-ahvena cheviche

 

 

Kalalkäik

Et meie puhkusenädal liiga üksluiseks ei kujuneks, otsustasime pika kaalumise peale ikka kalalkäimise ette võtta. Selle oleks aga vabalt võinud ka ära jätta, sest plaanitud nelja tunni asemel olime oma rannas tagasi juba kahe tunni pärast. Meie ebaõnnestunud tripi põhjuseid oli peamiselt kaks: kalad olid kuumuse eest ennast sügavale merepõhja peitnud ning kohalikud kalamehed meie kaatris väga sõnaahtrad. Võiks suisa öelda, et tundsime ennast veidi üleliigsena. Sõnagi lausumata pandi õnged vette ja jäädi ootama. Mõtlesime juba, et  meil ei õnnestu mitte ühtegi elukat merest välja tõmmata, kuid ühe õnge otsas näkkas siiski. Raivol oli au kala meie paati tõmmata ja saime ühe pildi ka mälestuseks tehtud. Kohalike sõnul oli tegemist tuunikalaga, mis nendes vetes väga tavaline on ja mida väga väärtuslikuks ei peetagi.

Raivo ja tuunikala

Raivo ja tuunikala

 

mina_kaater1

 

Kala käes ja aru saades, et mitut tundi ootamist ei tahaks enam ette võtta, palusime kaptenil meid ühe pisikese saare randa ujuma sõidutada. Rand oli ilus ja metsik. Jalutasime veidi, korjasime huvitavamaid teokarpe ja piilusime metsistunud dzunglisse. Igaks juhuks kolama siiski ei läinud. Kes teab, äkki sajab veel mõni kookospähkel pähe 😛

 

***

Kell saab kohe seitse hommikul. Raivo ja Katarina magavad alles. Algab meie puhkuse kolmas päev. Öösel sadas vihma, nagu ka eile päeval. Terrassile astudes oli tunda natuke südasuvist Saaremaa-hommiku lõhna. Sellist värsket ja niisket. Soe on, vihm, pilved ja öö ei olnud õhutemperatuuri langetanud. Ilusad kollase noka ja kollaste jalgadega pisikesed linnud lendavad terrassipiirdele jalgu puhkama ja säutsuvad samal ajal kõrvulukustavalt. Ookeanimüha läbisegi erinevate loodusehäältega. Lihtsalt imeline.

***

 

Õhtud

Seychellid asuvad veidi allpool ekvaatorit, mis tähendab, et nii päeva kui ka öö pikkus on aastaringselt 12 tundi. Päike tõusis umbes pool seitse igal hommikul ja loojus pool seitse igal õhtul. Meile selline rütm sobis hästi – tõusime koos päiksega ja kohe pärast päikeseloojangut sõime õhtust. Magama läksime juba 9-10 ajal. Tähistaevas meie pea kohal oli lihtsalt imeline – selge ja särav oma miljonite kalliskividega 🙂

Päikeseloojang meie väikesest õuemajakesest

Päikeseloojang meie väikesest õuemajakesest

 

Lahkumine

Seekord olime oma reisi sättinud nii, et saaksime ka viimase päeva puhkusepäeva puhkamiseks ja mitte lennusõitudele kulutada. Ilusa lõpu meie ilusal puhkuse ilusale viimasele päevale pani koka üllatus õhtusöögil 🙂