Selgase on iidne küla. Vanim asustusjälg on pärit nooremast kiviajast (umbes 5000-1800 aastat eKr), milleks on venekujuline kivikirves. Pronksiaja lõpult (u. 500 aastat eKr) on pärit mõned kivikalmed, mis asuvad Mustjala—Kihelkonna maantee ja Alasele mineva tee ristmiku lähedal. Neist mõnikümmend meetrit ida pool on noorema rauaaja (umbes 800-1050. aastast) kivikalme, mida rahvasuu Rootsi kuninga hauaks kutsub.
Pidula, Abula, Kõõru, Selgase piirkond oli I aastatuhande lõpul eKr kuni meie ajaarvamise alguseni üks tähtsamaid Loode-Saaremaa asustuskeskusi.
Kõige vanemad selles piirkonnas välja selgitatud põllud on pärit paari tuhande aasta tagant. Selgase on üks neid paiku, kus levivad kerged mullad, mis primitiivsete maanharimisvahenditega kõige kergemini saaki annavad. Sellest ka põlluharimise ja asustuse pikk traditsioon. Selgasel nagu ka teistes ümbruskonna külades on aga silmatorkavalt suur olnud ka teiste elatusalade osatähtsus, nagu tõrva- ja lubjapõletamine, puutööndus. Sellest
annavad tunnistust mitmed endiste lubja- ja tõrvaahjude jäänused. 1860. aastate lõpul, eriti pärast 1868.a. viljaikaldust lisandus Selgase küla
traditsioonilistele tegevusaladele veel üks – suvine töölkäimine mandri mõisates. Peamiseks tööks sai kraavikaevamine. See tegevusala püsis ka 20. saj. algul. Talude päriseksostmine algas 19. saj. 70. aastatel Mustjala riigimõisa maadel ja lõppes 20. saj. algul Pidula mõisale kuuluvate maadega. Kohtade päriseksostmise järgset aega kuni 30. aastate lõpuni võib pidada Selgase küla hiilgeajaks. Elati küll suhteliselt vaeselt ja lisa tuli teenida ka kodust kaugemal, ometi oli külas 28 suitsu, kõigil oma katus pea kohal ja tühja kõhtu ei kannatanud keegi. Need pered olid järgmised: kaks Võismat, Alase, Välja, kaks Kaldat, Värava, Peetri, Kaigu, Mihkli, Saadu Paadegu, Männigu, Jaagu, Liuma, Riina, Juhani, Kopli, Adri, Alliga, Jurna, Ridiga, Lepa, Toompuu, Kõnnu, Metsa, Allivare, Miiligu. Enne sõda töötas Selgasel ka lauavabrik, mis oli tol ajal Mustjala valla ainus tööstusettevõte. Sõjajärgsel ajal on Selgasel hulk aastaid dolomiiti murtud ning seda tehakse veel tänagi.
1572 loodi Selgase karjamõis. Nimelt läänistas hertsog Magnus 1572.a. Diedrich von Essenile meeslääniõiguse järgi Pidula vakusest Selgase (saksa keeles kirjutatud ka Selliel, Selli, Zellie) külast kolm tühja adramaad ja kaks üksjalga ning Abula vakusest Rahtla (Rachtel) külast 1 üksjala, millistest maadest kujuneski Selgase mõis. 1690.a. tagastati Selgase, kuid taastati Essenitele 1730.a. 1737. aastal müüs Diedrich von Essen Selgase mõisa maanõunik Mathias Chr. Stakelbergile, kes ühendas ostu Pidula mõisaga. Pidula mõis ja sellega koos endise Selgase mõisa maad läksid abielusidemete tõttu 1787.a. Tollidele.
Kuni 1646. aastani kuulus Selgase Kihelkonna kirikukihelkonda. Pärast seda sai Mustjala oma pastori ja muutus iseseisvaks kirikukihelkonnaks, mille koosseisu läks ka Selgase küla. Kui 1784.a. loodi külakoolid, siis tehti üks neist ka Selgasele. Mis aastal täpselt kool loodi, pole täpselt teadagi ent 1817. a. õppisid Selgase külakoolis Selgase ja Jauni lapsed ning koolmeistriks oli Jurna Mats. 19. saj. lõpul ja 20. saj. algul õppisid Selgase lapsed juba Maeva külakoolis.
Selgase külast on üles kirjutatud ka hulk rahvaluulet. Peeter Süda on kirja pannud Kõnnu Kaarli nooriku Mari hukkamise ja Reo Risu tekkeloo. Pulmakombeid ja laule on üles kirjutatud Jaagult pärit Reet Nõmmelt. Terve Mustjala kihelkonna tuntumaid rahvalaulikuid on olnud Rahtla külas sündinud, 1858. a. Selgase Peetri Taavitiga abiellunud Reet Kaju. Tema pojatütar Leen Peru, samuti tuntud laulik, on oma vanaema meenutanud:
“Ta laulas palju laule. Meil naised kedrasid peaaegu iga õhta tule otsa all ja laulasid. Siis tulid Pidula Toll ja Kõnnu Sass (endised Pidula ja Kõnnu mõisnikud) sinna sisse kuulama ja laule kirjutama. Vanad naised laulsid ja saksad käisid sageli seal kuulamas.”
Selgase kaart aastast 1933:

http://www.ra.ee/dgs/_display.php?web=.saaga_laiendus.kaardid&fns=ERA.T-3.24.870&pgn=&img=erat-0-3_024_0000870_00001_k1.tif&tpl=zoomify&prc=100&hash=d0fb3b8e7527c59837a65c5933c26c05